Asjade seis kaks:

30 10 2007

164.jpgBrisbanes tegin nii:

-avastasin, et sydney on suurem kui brisbane, aa mitte nii kenalt mägine

- nägin oma elu kõige suuremat ämbliku (ja jooksin autosse peitu)

-ujusin vaikses ookeanis

-sõitsin autuga valelpool teed, nii et rool oli valel pool ja liiklus oli valet pidi ja kõik jäid ellu

-suutsin oma kõrva nii lukku ujuda, et see on ikka veel kinni ja ma ei kuule hästi ja tasakaaluhäired on :D loodan, et homseks läheb üle, sest pole midagi õudsamat kui lukus kõrvaga lennukis sõita

järgmine sissekanne juba melbournest!





Only after

30 10 2007

Only after the last tree has been cut down

Only after the last river has been poisoned

Only after the last fish has been caught

Only then will you find that Money cannot be eaten….





Asjade seis

29 10 2007

Vahepeal on juhtunud nii:

atgaaacmwau7nqrt9qa012t4qyb91yhowwzbxs8rziqjkz0dwyejimlepqzw3hgmhg2c-7o5unuzg33jvdt4bcp9_erdajtu9vb1qdp3hcver4umr9tvxnttftvp9g.jpgatgaaab1ginooscsleuh7kh4lkfnxpows8op3qmplywxauilv1ubtx2w2jiwexrkzuvbkx1g_zcmm4xb3j24fznj490tajtu9vcvfecmsfv_4eihea6zytum_utclg.jpgatgaaad9tu4wbwqdimikobpbgr84ip2gzawsvhfjvs5ar2jym4ja4vc8aejdeqrpatllfejlgw-zltpz5hsovsqyqlu5ajtu9vbmrvcogpjr-0rapkllhs8gennvfa.jpg

-me jõudsime Liisaga Sydneysse(jah, avaloni lennuväli on küll melbournest kaugel, aga sellel vaatamata saab sealt õigesse kohta lennata)

-me saime tasuta öömaja(ööbisime andrease ja eeva hostelis)

-me nägime päris härripotteri sigatüükakooli koos meetriste nahkhiirtega (jalutasime öösel sydney ülikooli hoovis)

-saime kokku eriägedatereisikaaslastega (eve,bert,eiko)

-tegime turisti (vaatasime ooperimaja ja silda)

-peletasime kärbseid (käisime rannas)

-ostsime palju träni (käisime maailmakõigelahedamal Glebe turul)

-laulsime kaasa (sõitsime eve-berdi-eiko vastostetud 750 dollarilise autoga)

-higistasime (magasime umbsemastumbsemas kolmeinimesetoas viiekesi)

-tegime veel turisti (käisime muuseumis)

-olime futurama võtetel (sõitisme monorailiga, mis on selline rong, mis sõidab linna kohal)

-õppisime nii mõndagi sydney ööelust (meid ei lastud klubisse sisse)

-jõime (jah, meie hosteli baaris müüdi BULMERSIT! ise ka ei usu)

-lahkusime sõpradena ( mina brisbane, liisa melbourne, eve.bert.eiko teadmata suunas oma uue autoga)

Nüüd ma olen siin. Seiklused jätkuvad. Nõudmiseni. M





Out of office reply

24 10 2007

Tänan, et sattusite minu lehele. Olen kahekümneviiendast oktoobrist kahekümneüheksanda oktoobrini välislähetusel Sydneys ja kahekümneüheksandast oktoobrist kuni kolmekümneesimese oktoobrini välislähetusel Brisbane´is.

Kiiremate küsimustega palun pöörduda minu elukaaslase Sille Raagmetsa või John Donnely poole, või saata sõnum telefonile +372 56 91 31 60.

Ülejäänud probleemidega tegelen alates esimesest novembrist ise.

Tervitades,

Mona Mägi





Ei, mulle igal juhul meeldib.

24 10 2007

Mulle meeldib see funktsioon: Blog Stat. Igast muudele asjadele lisaks näitab see statistikat, et milliste sõnaotsingute peale on minu lehele satutud. Eile näiteks jõudsid mingid inimesed minu leheni otsides sõnu: “austraalia toll” ja “karina shuman”.  





Kokutajatest, poliitikast ja tihastele peki panemisest

23 10 2007

healesville-085.jpgEelmise nädala nimetan ametlikult “Kultuurinädalaks”. Esmaspäeval Sille ja Johniga kino. Kolmapäeval Liisaga amatöörteater. Neljapäeval Julia ja Anguse kontsert. Reedel olin tööl :D .

Ja laupäeval. Laupäev oli tõeline teatripäev. Käisime Tomi (Toomas Toomik :D ), tema tüdruku Bethi ja tolle sõbrannade Jessi ja Alexandraga  (+ mina ja Sille) kahel etendusel.  Juhtus nii, et mõlemad olid ühemeheshowd. Aaa oi kui erinevad. Esimene etendus oli Allan Edgar Poe novelli järgi sellest, kuidas teener tapab ära oma vana peremehe. Väga vähe teksti, olematud dekoratsioonid,  väga pingeline õhkkond. Väga raske roll näitleja jaoks ja suurepäraselt mängitud.

Teine ühemeheshow oli aga täiesti vastand. Tegemist oli komöödiaga. Täiesti geniaalse teksti ja kiirete sõnamängudega. Mees, kes selle esitas, oli ise ka teksti autor. Ja pärast, kui ta peale aplausi tuli lavale veidike rääkima ja vabandama, et kui osa teksti kaduma läks, siis sellepärast, et ta oli haige- siis me saime kõik aru, et mees täiesti kokutab. Ja enne ta rääkis nii kiiresti ja soravalt, et kordagi ei pannud tähele, et tal kokutamise viga küljes on. Respect tema vastu tõusis veelgi.

Pärast pikka teatripäeva käisime kogu kambaga söömas. Jess ja Beth on tulihingelised poliitikahuvilised ja kuna valimised on tulemas, siis oli väga põnev kuulata, mis nad praegusest valitsusest arvavad. Väga sündmusterohke päev kokkuvõttes.

Ja pühapäev. :D Pühapäeval me käisime Sillega “kohvikus ja loomaaias”.  Sõitsime kohe hommikul Johni autoga(John ei tulnud, ta mängib pühapäeviti golfi) Healesvilli loomaaeda. Sõnaga loomaaed meenub mulle kohe see koht, mida Tallinna Loomaaiaks nimetatakse ja kus erinevad välis- ja kodumaised loomad betoonpõrandal 2×10 m ruumis närviliselt edasi-tagasi kõnnivad. Aga laias maailmas ringi liikudes on selgunud, et “loomaaed” ei tähenda sugugi sellist kohta.

Healesville asub umbes 70 km Melbourne kesklinnast (teate, see Melbourne on nii suur, et ma ei saagi päris täpselt aru, et kus ta algab ja kus ta lõpeb. Ükskõik kui kaugele metsa lähed, ikka kaart ütleb, et ega sa tegelt ei ole veel linnast välja saanud). Enamus loomi oli küll traadiga piiratud alal ja neid sai kaugelt vaadata, aga näiteks kängurude aiaga piiratud tsooni võis vabalt sisse jalutada ja seal nad siis magasid ja hüppasid otse su nina all (enamasti küll magasid, sest väga palav päev oli – 33 kraadi). Silt värava peal ütles, et palun ärge laske kängurusid välja :D .

Lisaks kängurupoistele nägin veel: tasmaania kuradit(selline must loom, natuke nagu koerasuurune rott), wombateid(nad ainult magasid, väga neid ei näinud), wallabisid (samasugune nagu känguru, ainult väiksemat kasvu), echidnasid (okastega sipelgakaru. nemad said mu absoluutseteks lemmikuteks, kuna nad kõndisid hästi armsalt), emusid, koaalasid (oi pagan kui nussutussukesed), platypussisid (naljakad loomad, kes näevad välja nagu laiaks löödud pardid ja kes elavad vees) ja tegin dingole pai. Lisaks vaatasime veel suurepärast kotkaste showd.

tasmaania kuratkoaala, tüüp magas niimoodi puu otsasmanna gum - koaalade lemmiksöök

Ja pärast loomaaeda käisime kohvikus ja sõitsime ühe kõrge mäe otsa, kust paistis Melbourne kesklinn ja see oli ilus vaadata.

mona ja sillekõrge mäe otsaskõrged puud

Ja kui Eestis inimesed panevad akna taha linnumajakese, siis nad loodavad, et sinna tuleb peale tuvide ja kajakate ka mõni leevike või tihane. Siin tulevad linnumajakesse pekki sööma aga järgmised linnud:

linnumajakesille ja linnudhealesville-065.jpg





Objects in mirror are closer than they appear

22 10 2007

healesville-074.jpg





Tahtsin öelda, et sa teaks..

20 10 2007

Sain eile kirja:  

Tere sinna teisele poole

Tahtsin öelda, et sa teaks:
et ma vaatan vähemalt 3 korda päevas su blogi ja uurin kõik läbi mis  sa sinna sisse postitanud oled.
Angus & Julia Stone´il on väljas ka vähemalt 2 plaati, mis ma omale  kohe arvutajasse tõmbasin ja mida ma siin juba terve tänase päeva  olen kuuland…
Oleks tahtnud ka seal kontserdil olla, mulle tundub :) On hea muusika  ikka küll.
Ära siis väsi sinna ikka sokerdamast ikka uusi ja uusi teemasi :)
tsau

M

Aitäh, aitäh, armas sõber. Pole midagi paremat, kui teadmine, et see, mida sa teed, läheb kellegile korda. Näen küll Blog Statist, et päris arvestatav hulk inimesi loeb iga päev, mida ma olen kirjutanud (peale Margit Hakomaa nime mainimist tõusis külastatavus kaks korda :D . Ei tea, kas juhuslikult?), aga peale paari sõbra ja oma lihase ema (kes on juba suutnud omale fännklaabi luua :D ), ei ole mul aimugi, kes need inimesed on ja mida nad mõtlevad.

Ikka ja ikka jääb ju asi selle taha, et meid on kasvatatud nii, et laps räägib, kui kana pissib ja siis ei ole vaja midagi öelda, kui kõik on hästi.

Nii et ülesanne pühapäevaks: öelda kõigile, kes teie arvates midagi sel päeval hästi teevad, hästi on teinud või kes teile korda lähevad, midagi…head.

Ja Sulle, armas Sina, kes sa mu sokerdusi ootad, tahaksin öelda, et ma hirmsasti igatsen sinu huumorit ja seda ainulaadset oskust teha kõige eriskummalisemaid ja ootamatumaid lauseid nii ainult sinule omasel viisil.

Ja Sulle tahaksin öelda, et ma olen uhke su üle, et sa suudad teha otsuseid, mis on rasked ja neist kinni hoida, mis on veel raskem. Ja on nii hea, et sa oled mul olemas ja et ma tean, et sa ei mõista mind kunagi hukka, ükskõik mis jaburdusega ma sinu juurde tulen.

Ja Sinu üle olen ma ka uhke. Et sa käid jälle koolis ja et sul on nüüd lõpuks Oma Kodu ja et sa tead, mida sa tulevikult tahad ja liigud nii järjekindlalt selle suunas. Ja et sa oled Julge ja et sa teed Õiget Asja!

Ja Sina, kes sa ilmselt ei tunne end praegu nii …Sina oled ikka kõige tugevam inimene, keda ma tean. Ja kui mul on raske hetk ja mul on vaja tugev olla, siis ma mõtlen just sulle ja sellele, mis sina sellises olukorras teeksid. Armastan sind selle ja paljude muude omaduste eest.

Ja oma Nusserdisele ma tahaksin öelda, et ma hirmsal kombel igatsen Sind. Sa oled väga paljudel hetkedel väga puudu. Lihtsalt. Kõrvalt. Midagi ütlemata ja midagi tegemata võiksid sa lihtsalt olla mu kõrval ja juba sellest hakkaks palju palju parem. Ma ei jõua ära oodata, et saaksin hakata tegema kõiki neid asju sinuga ja sinu jaoks, mis viimase kuu jooksul nimekirja on tekkinud. :D Ja mu süda jätab ikka veel ühe löögi vahele, kui ma sind näen… sest ma ei suuda uskuda, et “kas sa tõesti rääääägid minuga?”

Ja Sulle ma tahtsin öelda, et sinuga on ka “täitsa normaalne” rääkida ja ma ootan väga meie õhtuseid vestlusi :D .

Ja oma Kajale ma tahaksin öelda, et vaatamata sellele, kui suureks su fänklaab siin kasvab, mina olen ikka sinu Kõige Suurem Fänn ja kellegil teisel ei ole nii ägedat ema, kui minul!

Oh, ja siis igatsen veel ühte mannapurgitüdrukut, ja ühte türkiissinisepluusitüdrukut ja ühte poissi, kellel on karmid juuksed ja torkiv habe ja ühte teist poissi, kellele meeldib alatihti minu riideid kanda ja kelleta ükski pidu ei ole nagu õige maiguga, ja ühte tüdrukut, kellel on uus kuldne auto ja kes kogu hingest tahab kõik maailma inimesed terveks ravida ja ühte teist tüdrukut, kellel on sama hea ;) huumorimeel, kui minul.

… ja ma olen vist väga väga õnnelik inimene, sest ma võiks selle nimekirjaga veel ja veel edasi minna.





See ongi elu!

19 10 2007

Vaevalt, et kuigi paljudel teist avaneb veel enne pensioniiga võimalus olla 3-kuulisel puhkusel. Kui te just ei jää lapsega koju (see paistab puhkusena ainult neile, kellel pole kunagi lapsi olnud. Kuigi ma arvan, et ka magamatus võib kujuneda omaette seikluseks).

Aga ma just täna avastasin, et mul on põhimõtteliselt 3-kuuline puhkus, sest tööd Duncani juures ei saa tegelikult tööks nimetada. Need paar õhtut nädalas, mis ma seal veedan, on pigem nagu väike vahepala kui töö.

See on kummaline tunne, kui ei ole üldse kohustusi. Mitte midagi ei pea otsustama. Mitte kellegile ei pea aru andma. Mitte midagi ei pea tegema. Siis muutuvad oluliseks sellised otsused nagu: kas minna kohe dušši alla või oodata sellega, kuni olen jalutuskäigult tagasi tulnud; kas tõusta võrkkiigest üles, et teha endale veel kohvi või mõnuleda koos raamatuga edasi. Kas süüa kohvikus või kodus.

See on nagu suvised koolivaheajad maal vanaema juures, mida keegi meist enam kunagi ei koge. Või nagu trailer filmile “Pension”. Ja ausalt öeldes, kui pensioniiga on selline, siis ma ei jõua oma 65-ndat sünnipäeva ära oodata.

Mina teie asemel kadestaksin. See ongi elu!





Täna õhtul olen ma armunud…

18 10 2007

Olen praegu veidi õrnas meeleolus, nii et ilmselt tuleb imal sissekanne. Püüan lühidalt teha.

Tulime just kontserdilt. Julia ja Angus Stone. Õde-venda.

Ma olen siin nüüd juba 42 minutit istunud ja mõelnud, et kuidas anda edasi seda meeleolu ja tunnet, mis mu sees on. Ja mille ma sain täna neid inimesi seal laval vaadates. See oli kõige ehedam Nummiduse Tipp. Sõna “nussukesed” saigi ilmselt nende kahe pärast välja mõeldud. Ma pole nii siirast, vahetut, ehedad, puhast armastust täis esinemist näinud enam….väga ammu. Mul ei ole tõesti mõtet seda isegi proovida kirjeldada, sest ma ei suudaks seda emotsiooni edasi anda, ega neid pilke, millega need kaks üksteist vaatasid ja kuidas suhtlesid. Ja see, mis nende pillide seest tuli, see ei olnud muusika. See oli …see oli ilusvalus igatsus.

Täna õhtul olen ma armunud. Ja ta nimi on Julia Stone.